Heitlikud ajad. Pidevad kohandumised (1940

Heitlikud ajad. Pidevad kohandumised (1940 – 1949)

1940. aastal alanud kurjade aegade kiuste jätkas Ugala tegutsemist, püüdes jääda ellu järjest muutuvates oludes.
1940. aasta suvel suruti Eestile peale nõukogude kord. Ugala repertuaaris kajastus see näiteks Furmanovi "Tshapajevi", Arbuzovi "Tanja" ja Tammlaane "Raudse koduna". Järgmisel aastal hakkasid aga ettekirjutusi tegema juba sakslased.

1942. aasta algul põles maha Seasaare kõrts, mis Ugalale ligi kaks aastakümmet oli koduks olnud ja teater leidis taas ulualuse Koidu seltsimajas. Ugala jätkas tegutsemist läbi suure sõja ning repertuaaris oli just sel perioodil märkimisväärselt suur osa eesti materjalidel (Tammsaare "Kõrboja peremees", "Elu ja armastus" ja "Karin ja Indrek", Raudsepa "Lipud tormis" ja "Vedelvorst", Lutsu "Äripäev" ja "Suvi").1944. aasta sügis tõi taas pöörde riigikorras...

14. jaanuril 1945 tähistas Ugala oma 25-ndat juubelit Kitzbergi draamaga "Enne kukke ja koitu". Ugala truppi kuulusid siis Karl Ader, Aleks Sats, Salme Tamm, Aleksander Juhani, Eero Neemre, Aleksander Niine, Laine Vaga, Karl Liigand, Erna Konts, Mari Kangilaski....
1946. aastal jätkus vahepeal soikunud vabaõhulavastuste traditsioon ning vabas õhus kanti järgnevatel aastatel ette Kitzbergi "Enne kukke ja koitu", Vilde "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja Bornhöhe "Villu võitlused".

1948. aastal loodi Ugala tiiva all eraldi osana ka nukuteater, mis avati 17. jaanuaril Enn Toona marionettnäidendiga "Sipelgas ja rohutirts".

Ugalat juhtisid sel heitlikul kümnendil:
1942 - 1943 Jullo Talpsepp
1943 - 1945 Eero Neemre
1945 - 1947 Karl Ader
1947 - 1948 Enn Toona
1948 Leo Martin

1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes jäi sellele kohale 1970. aastani.

<< Kutseliseks teatriks. Operett, operett... ent mitte ainult (1926 - 1939)		50-ndad – 60-ndad ehk Satsi aeg (1949 – 1970) >>