| Otsingulised 90-ndad |
|
1990-ndad aastad on ilmselt üheks kirevaimaks perioodiks Ugala ajaloos. Ugala kunstiliseks juhtideks olid sel kümnendil 1989 - 1991 Kalju Komissarov Komissarov lavastas Anouilh' "Becketi ehk Jumala au" (1989), Shafferi "Equusi" (1992) ja Rodgersi "Heliseva muusika" (1993); Lepik tõi lavale Pinteri "Kojutuleku" (1990), Schilleri "Salakavaluse ja armastuse" (1992), Dumas' "Krahv Monte-Cristo" (1993), Milleri "Salemi nõiad" (1994) ja Schilleri "Maria Stuarti" (1997); Tammearu lavastas Kalmuse "Jumalad lahkuvad Maalt" (1991), Rintala "Pika tee Veronasse" (1993), Gurney "Söögitoa" (1994), Driver - Haddow' "Tšehhovi Jaltas" (1995) ja Neilsoni "Robin Hoodi" (1996); Kaarin Raid tõi lavale Nashi "Vihmameistri" (1990), Tšehhovi "Kirsiaia" (1993), Williamsi "Suve ja suitsu" (1994) ja "Pildimeistrid" (1999); Andres Noormets lavastas Unamuno "Ühe kire loo" (1992), Wilde'i "Dorian Gray portree" (1993), Grüssi "Timm Thaleri" (1996), Tammsaare "Tõe ja õiguse" Vargamäel (1997) ja Nordbergi "Üks mees: Roheline" (1998). Ugalas tõi oma diplomilavastused (Shakespeare'i "Suveöö unenägu", Undi "Keiser Nero eraelu" jpt), välja lavakunstikateedri XV lend, kust Ugala sai 1992. aastal enda truppi värsket verd Piret Raugi, Kaili Närepi, Ingomar Vihmari, Gert Raudsepa ja Üllar Saaremäe, Katri Kaasik-Aaslavi ja Tiina Mälbergi näol. Mitmestki tulijast said peagi ka lavastajad - Üllar Saaremäe lavastas Trallmann-Saaremäe "Kolm päeva parun von Münchhauseni elust" (1995) ja Bulgakovi "Poolearulise Jourdaini" (1996), Ingomar Vihmar Tuglase "Hei, Luciani!" (1996), Oksa "Küpressimäe" (1997), Mukka "Laulu Sipirja lastest" (1998), Kivastiku "Õnne, Leena!" (1999)...
|
www.ugala.ee 1996-2009