Vene kirjanduse heerose Lev Tolstoi maailma kirjandusklassikasse kuuluvas suures ja surematus armastusloos on ülimat enesearmastust ja egoismi ning samas piirideta kirge ja andumist. Kõige selle taustaks Vene ühiskonna äärmiselt rafineeritud õukond, kus iga pilk tähenduslik, iga liigutus tõlgendamist väärt, iga ettekirjutustest eemalduv käitumisviis hukkamõistetav. Ja selles maailmas elas kord naine, kes julges kuulata oma südant rohkem kui kogu maailma reegleid... See naine oli Anna Karenina. Tema saatust võib võtta kui suurt moraalilugu, aga ka kui väga osavalt kirjutatud kiredraamat. Eesti sõnateatri laval pole «Anna Karenina» olnud just sage külaline, viimane lavastus (Vanemuises) jääb juba enam kui poole sajandi taha. Ugala täidab tekkinud tühimiku rõõmuga.
Esietendused 9. ja 10. detsembril 2005 Ugala väikeses saalis. Viimane etendus 22. oktoobril 2009.