Sel kolmapäeval, 22. veebruaril toimub viimane etendus Ugala black boxis ning teatrisaal suleb igaveseks uksed. Viimase etendusena jõuab publiku ette äsja esietendunud Liis Aedmaa autorilavastus „Emadepäev“. Ugala ajutist teatrisaali külastas 18 kuu jooksul üle 40 000 teatrisõbra.
Ugala teater tegutses ja andis etendusi Viljandi äärelinnas vana tehase ruumides 19.09.2015–22.02.2017. Tehase ruumid ehitati 2015. aasta suvel ümber moodsaks ja hubaseks 250kohaliseks teatrisaaliks. Ugala teatritöötajate ja sponsorite kaasabil ehitatud black box tüüpi saal kujunes Eesti teatrimaastikul niivõrd erakordseks saavutuseks, et Eesti Kultuurkapital pidas seda aastapreemia vääriliseks.
Teatrijuht Kristiina Alliksaar leiab, et täna tagasi vaadates on selge, et UBB oli Ugala teatrile ajutiseks lahenduseks parim valik. „Ühest küljest raputas see meid endid mugavustsoonist välja ja õpetas senisest enam hindama seda, millised tingimused on vaja luua ühe teatrilavastuse välja toomiseks ja etendamiseks. Teisalt kindlasti inspireeris uus teatrisaal ka loominguliselt. Ja kolmandaks – pead-jalad koos töötamine andis võimaluse paremini aru saada, millised on ühe või teise ametikoha kohustused, rõõmud ja mured. Seda teades on koostöö sujuvam ja tulemus kindlasti parem. Püüame nii majasisest kui publikule loodud avatust endaga ka Vaksali tänavale rohkem kaasa võtta,“ ütles ta.
Ugala black box avati 19. septembril 2015, mil esietendus Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud „Making of „Kapsapea““ ning toimus legendaarne avapidu, kus muusikat valisid Ugala teatri näitlejad, eesotsas Luule Komissaroviga. Seejärel jõudsid black boxis lavale lavastused “Ema oli õunapuu”, “Erakordselt heatahtlik mees”, “Krimka!”, “Mäng on alanud”, “Soo”, “Vanaema ja Issand Jumal”, “Võlur Oz”, “Sätendav pimedus” ning “Emadepäev”.
Uue teatrisaali avaõhtul sõnas teatrisõbrast endine kultuuriminister Rein Lang: “Eks Eesti kultuuri on iseloomustanud ikka avalikkuse ette tulnud hala, et meil pole võimalusi, meil pole raha. Aga see teater on näidanud, et hea tahtmise korral võib ka ajutisest mängukohast teha kunstisündmuse. Nii et mina kutsun kõiki kas või sellepärast Viljandisse teatrisse, et tulge vaadake seda n-ö ajutist teatrihoonet, mis on ka arhitektuurselt ja kunstiliselt väga äge koht.” Ja nii ka läks – pooleteise aasta jooksul külastas Ugala black boxi üle 40 000 teatrisõbra.
Ugala ei piirdunud uues teatrikompleksis vaid etendustegevusega. Ohtrat publikumenu pälvisid ka erinevad lisategevused: teatrikino programm ning kohtumised filmitegijatega, näitused, raamatuesitlused, konverentsid ja enam kui tuhandepealise publiku osavõtul toimunud kogukondlikud peod.
Teatrisaal rajati pea täies mahus Ugala teatritöötajate enda kätega ja võimalikult palju rakendati ka taaskasutusmeetodit, mille raames vanad dekoratsioonid ja mööbel uuele elule äratati. Teatrisaali ehitusele kulus 240 liitrit musta värvi, 3000 m kaablit ja 6000 jm puitu. Saali seinu kattis sisekujunduse elemendina 13 000 liistu. Suure panuse UBB valmimisse andsid mitmed ettevõtted. Saali idee autor ja projektijuht oli Kristjan Suits.
22. veebruari „Emadepäeva“ etendusele järgneb Ugala etendustegevuses kolmenädalane paus, mille jooksul kolib teater tagasi Vaksali tänavale ja seab end seal sisse. Renoveeritud teatrimaja avatakse publikule 18. märtsil. Avalavastuse „Nähtamatu daam“ seab lavale Lembit Peterson, kelle viimasest lavastusest Ugala teatris möödub 35 aastat.
