5. aprillil suri 78-aastaselt lavastaja, näitleja ja kirjanik Jaan Tooming. Jaan Tooming tuli Ugala kunstiliseks juhiks 33-aastaselt 1979. aastal, olles selleks ajaks oma Vanemuises tehtud lavastustega saanud kindlasti kõige kuumemaks nimeks eesti teatris ning 1968. aastal alanud teatriuuenduse lipukandjaks. Toominga tulekuga langes kokku ka Ugala uue maja valmimine ning just tema anne ja mõttejulgus andis Baltimaade moodsaimale teatrihoonele täiesti uuel tasemel sisu, tähenduse ja vaimsuse, mis on püsinud Ugalas tänaseni. Oma Ugala nelja aasta jooksul jõudis ta lavastada seitse lavastust, nende hulgas legendaarse „Kihnu Jõnni”, mis käis ära kuues riigis ja mida mängiti veel kakskümmend aastat hiljemgi. Uue maja avalavastusena tegi ta oma kirjanikust isa Osvald Toominga poolt Eduard Vilde romaanide „Mahtra sõda“ ja „Prohvet Maltsvet“ alusel loodud lavakompositsiooni „Rahva sõda“, millelt Eesti tollane tippjuht pärast esimest vaatust pahaselt lahkus. Toominga kui kunstilise juhi viimaseks tööks Ugalas jäi Gorki „Põhjas”, mis püsis repertuaaris viis aastat ning mida võib pidada üheks parimaks vene klassika tõlgenduseks kogu Eesti teatris viimasel poolel sajandil.
Hiljem on Ugalal olnud rõõm kohtuda Toominga kui lavastajaga veel kolmel korral, viimaseks jäi see 2003. aastal Bernard Shaw näidendiga „Ullike Ootamatuste Saarelt”.
Tänases Ugalas töötavad Toominga-aegsetest näitlejatest Peeter Jürgens, Andres Tabun ja Vilma Luik, kuid tegelikult püsib praeguseni terves majas temaga alguse saanud kunstiline nõudlikkuse ja esteetilise aususe vaim. Kogu Ugala kollektiiv langetab pea Jaan Toominga mälestuseks.
