Lavastuse tutvustus

draama kahes vaatuses

Üks tavaline perekond. Isa-ema ja täiskasvanud poeg ning tütar. Pereisa Leo on tuntud arhitekt, kes hiilgeaegadel on pälvinud auhindu oma projekteeritud elamukomplekside eest. Nüüd kavandab ta peamiselt parklaid. Konflikt puhkeb, kui ühe Leo karjääris olulisima, kuid tänaseks amortiseerunud hoone elanikud nõuavad selle lammutamist. Samal ajal on “amortiseerumas” ka tema lähisuhted ja lähenemas lammutamisele kakskümmend viis aastat püsinud abielu.

Kuidas olla õnnelik, omada Kodu ja elada täisväärtuslikku (pere)elu? Tegelaste loomus ja kiiresti muutuv maailm püstitavad neile sel teel keerulisi takistusi. Millistest ideaalidest tasub kinni hoida ja kuidas tulla toime kaotustega?

David Greig (1969) on kuulus Šoti näitekirjanik ja lavastaja, kelle teoseid on lavale toodud üle maailma.

“Ma alustan eeldusest, et maailm on tume ja keeruline paik ning ma annan kaalu neile asjadele, mis meid lahutavad. Öeldakse, et mu näidendid käsitlevad inimesi, kes ei suuda suhelda, aga minu jaoks on need pigem lood sellest, kuidas inimesed suudavad suhelda hoolimata võimatutest erinevustest ja takistustest.”
David Greig

Kõige keskel seisab arhitekt ise. Riho Kütsari peamine trump on võime mängida korraga kahel tasandil. Saalis istudes on selgelt tunda autoriteeti, mis mõjutab peategelase lapsi ja naist, ent ometi mõistab publik kohe, et see on vaid mineviku vari ning mees ise püüab viimaste jõuriismete abil kadunud maailma säilitada. Kui see võimatuks osutub, mureneb ka kramplikult kantud mask. Etenduse teise poole stseenid Kütsari ja Palmiste vahel on ses mõttes psühholoogilise draama musternäited – kuivõrd erinevaid signaale võib korraga saata tegelaskujude vahel ning publikusse.

Emilia Kõiv, edasi.org

Lavastuses on stseene, kus suitsetatakse.