Lavastuse tutvustus
Ma mõtlesin ennist selle aja peale, kui Sa olid veel väike… Ma tõusin hommikuti enne Sind ja tegin Sulle hommikusööki… Mäletad? Ma armastasin selle juures kõike. Kuidas ma Su väikesed kausid lauale panin. Vett keetsin. Moosi külmkapist välja võtsin. Ja siis Sind üles äratasin… See oli nagu rituaal ja ma armastasin seda. Ma arvan, et ma olin tol ajal tõeliselt õnnelik.
Kogu elu on ema Anne hoolitsenud oma poja, tütre ja abikaasa eest. Nüüd, kus lapsed on pesast välja lennanud ja maja on tühi ning kõle, tundub talle järjest enam, et elu on kaotamas maitset, värvi ja lõhna. Mida peab tegema naine, kes on oma pesakonna suureks kasvatanud ja maailma saatnud? On tema elul veel mingi eesmärk, mille suunas liikuda või on rong juba pöördumatult läinud? Kuid ühel päeval naaseb ootamatult koju Anne’i poeg Nicolas ja alguse saab lugu armastusest, mis on nii tugev, et võib lämmatada nii poja kui ema enda.
Florian Zeller (s 1979) on prantsuse romaani- ja näitekirjanik. Ta on hetkel üks mängitumaid autoreid kogu maailmas. 2010. aastal Pariisis esietendunud „Ema“ on mõttelise näidenditriloogia esimene osa, sellele järgnenud „Isa“ ja „Poeg“ on Eestis lavale jõudnud Theatrumis.
“Braavo! Ugala suurepäraste näitlejatöödega „Ema” on andekalt ja laitmatult ülesehitatud lavastus.”
Jelena Skulskaja, Eesti Päevaleht
“Fantastilist õhustikku aitab luua lavakujundus. /…/ Trupp on hakkama saanud märkimisväärse tööga, pakkudes vaatajaile elamuse nii või teisiti.”
Kaisa-Kadi Pilt, Sakala
“Jahedates värvides maalitud lavastusest pääseb kõlama soe soovitus oma lähedaste heaolul ja vaimsel tervisel silm peal hoida, olla peresuhetes aus ja tähelepanelik.”
Karin Allik, Postimees
Laval suitsetatakse.
