Lavastuse tutvustus
elust ja armastusest ja sellest, mis saab siis, kui meid enam ei ole
Noor mees ärkab keset ööd üles ja avastab, et maailm on seisma jäänud.
Aknast välja vaadates ei näe ta tänaval mitte ainsatki elumärki… ainult valgust, mis tuleb vastasmajast, mille aknal seisab lohvakas David Bowie pildiga T-särgis noor naine, kes talle vastu vaatab.
„Maailma ajaloo kõige võimsam näidend“ on omamoodi armastuslugu, mis kulgeb nii linnatänaval kui ka ruumis ning ajas. Näidend on kirjutatud monoloogina ühele näitlejale ja esietendus 2018. aastal Edinburghi Fringe festivalil.
Ainsa näitlejana on laval tippvormis Andres Tabun, kes täidab Ian Kershaw’ kirjutatud loos talle antud aja ja ruumi nappide abivahendite ja oma isiksuse abiga suurepäraselt ära. Tabuni puhul on alati paelunud see, et sõltumata rollidest mõjub ta eheda ja vahetuna. See mees ei mängi, ta on ning see on näitleja puhul üks suuremaid plusse. Näitleja, kes ei näitle. Või siis näitleb nii hästi, et ei saagi aru, et näitleb.
Margus Haav, Sakala
Meel saab (liigutavalt ja südamlikult, aga ka hoogsalt) lahutatud ja pärast ringiga peale kõige avastamist kokkupandud ka.
Danzumees, teatriblogija