Ugala teatris toimuvad aprillis ja mais lavastuse „Kolm ahvi” etenduste eel ja järel põnevad ja harivad vestlusringid.
Laupäeval, 15. aprillil kell 15.30 vestlevad Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg ja lavastuse dramaturg Priit Põldma infoärevuse ja isolatsiooni teemadel.
Andero Uusberg ütleb: „Inimese enesetunde, tervise ja pealehakkamise seisukohalt on kriitilise tähtsusega tunnetatud võime oma keskkonda mõjutada. Kui vaatame kaht viimast kriisi – koroonat ja Ukraina sõda –, siis neid mõlemaid iseloomustab see, et juhtub midagi, mida ma ei ole võimeline eriti suurel määral mõjutama. See on üks ärevuse allikas. Tänapäeval on infoväli tehnoloogiliselt mitmekesine, infovahetus toimub praegu märksa kiiremini kui aastate eest. Maailm, kuhu me ennast paigutame, on suurem ja seetõttu ka vähem kontrollitav. Seda, mida teha saad, on ülivähe. See võib teha olemise raskemaks.”
Vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas sellises maailmas hakkama saada ja vältida seejuures äärmustesse sattumist.
„Kolme ahvi” etendus algab pärast vestlust kell 17.
5. mai etenduse eel algusega kell 18.30 teeb lühikese sissejuhatuse teatrivaatleja Karin Allik, kes kõneleb, kuidas vaadata teatrit, kus lugu ja sõna ei mängi põhirolli. Karin Allik on „Kolme ahvi” kohta märkinud: „See on natukene teistsuguse teatrikeelega, kui paljud inimesed harjunud on, aga see viib publiku sinna teistsugusesse teatrikeelde väga õrnalt ja sõbralikult. See on väga hea lavastus, millega harjutada natuke teistsuguse teatri vaatamist.” (https://kultuur.err.ee/…/karin-alliku-teatrisoovitused…)
Pärast etendust modereerib Allik vestlust lavastuse trupiga – osalevad näitlejad Terje Pennie, Margaret Sarv, Alden Kirss, Jass Kalev Mäe ja dramaturg Priit Põldma.
Ainukordsed vestlusringid on avatud kõigile huvilistele ja tasuta.
„Kolm ahvi” on trupi ühisloominguna sündinud lavastus, mille keskmes on neli inimest, kes otsustavad oma elus juhinduda jaapani rahvatarkusest: ära näe kurja, ära kuule kurja, ära räägi kurja. Nad lõikavad ennast ära igasugusest infovoost ja otsustavad ka omavahel suhelda ilma sõnu kasutamata. Teatriõhtu jooksul saab jälgida nende katset ehitada üles oma väike hea ja ilus maailm, kus ei oleks kohta ängil ja ärevusel, kurjusel ja kurbusel, rusuval infol ja tühjadel sõnadel.